Rinoplastika ehk ninaoperatsioon

Ninaoperatsiooni eesmärgiks on nina korrigeerimine. Korrigeerimine võib olla kosmeetiline või funktsionaalne. 

Rinoplastika keskendub nina välimuse muutmisele ja on seega iluoperatsioon. Septoplastika seevastu on funktsionaalne operatsioon, mille käigus korrigeeritakse ninavaheseina kõrvalekallet ehk nina septi kõverust. Rinoseptoplastika ühendab mõlemad protseduurid – nii esteetilise nina korrigeerimise kui ka funktsionaalsete probleemide lahendamise. Tihti on üleminek nende kahe vahel sujuv ja nina hingamisfunktsiooni parandamisega kaasneb ka esteetiline muutus. 

Ninakarbikute operatsioon on eraldiseisev protseduur, mille eesmärk on funktsionaalne – see keskendub nina limaskesta turse vähendamisele ja hingamise parandamisele.

Nina rekonstruktsioon on kirurgiline protseduur, mille eesmärk on taastada nina normaalne välimus ja funktsioon suurema kaasasündinud defekti kõrvaldamisega, või omandatud defekti parandamisega, näiteks peale traumat või peale kasvaja eemaldamist.

Operatsiooniplaan koostatakse alati konkreetse nina anatoomia, näoproportsioonide, naha paksuse ja hingamisfunktsiooni järgi. Võimalikud eesmärgid on näiteks:

• Ninaselja kuju: kühmu vähendamine, liiga madala ninaselja tõstmine või telje sirgendamine.
• Ninatipu kuju ja tugi: tipu kitsendamine, projektsiooni või pöördenurga muutmine ning nõrga kõhre toestamine.
• Nina laius: luulise või kõhrelise osa proportsioonide korrigeerimine.
• Ninasõõrmed ja ninapõhi: liiga laiade ninasõõrmete, ninatiibade või märgatava asümmeetria korrigeerimine.
• Ninahingamine: ninavaheseina, ninakarbikute või ninaklapi piirkonna probleemi käsitlemine, kui see on operatsiooni näidustus.

Hea tulemus ei tähenda tingimata väiksemat nina. Sageli on eesmärk proportsionaalne nina, mille tugistruktuur on stabiilne ja mis sobib ülejäänud näoga.

Rinoplastika ei saa muuta nägu matemaatiliselt sümmeetriliseks ega tagada täpselt arvutisimulatsiooniga sarnast tulemust. Näo pooled on loomulikult erinevad ning kõhr, nahk, armistumine ja turse reageerivad paranemisele individuaalselt.

Samuti ei ole realistlik hinnata lõpptulemust kohe pärast lahase eemaldamist. Varases faasis on nina turses, ninatipp jäigem ja eestvaade võib tunduda oodatust laiem. Enamik muutusi selgineb kuude jooksul, paksu nahaga nina puhul veelgi aeglasemalt.

Suletud meetodi korral tehakse lõiked nina sees. Avatud meetod lisab väikese lõike ninavaheseina eesmisel naharibal ehk kolumellal, et kirurg saaks nina tugistruktuuri laiemalt nähtavale tuua. Mõlemal lähenemisel on oma näidustused.

Teaduskirjandus ei näita, et üks meetod annaks kõigile patsientidele alati parema tulemuse. Valik sõltub korrigeeritava probleemi keerukusest, ninatipu toest, varasematest operatsioonidest ja kirurgi planeeritud tehnikast. Seetõttu tasub konsultatsioonil küsida mitte ainult „kas avatud või suletud?“, vaid ka „miks on see lähenemine minu nina puhul põhjendatud?“.

Paks ninanahk ei välista rinoplastikat, kuid varjab ninatipu peeneid kontuure ja hoiab turset kauem. Operatsioonis kujundatakse luu- ja kõhrekarkass; nahk kohaneb selle peale. Õhuke nahk näitab väikseid muutusi kiiresti, paks nahk peidab nii ebatasasusi kui ka soovitud definitsiooni.

Seetõttu ei ole eesmärk teha naha alla võimalikult väike ja terav karkass. Liiga agressiivne vähendamine jätab ninatipu toeta ning raske pehme kude võib kuju muuta hoolimata aluskarkassist. Paksu nahaga ninal on sageli ka nõrgem tipu- või vaheseina tugi – plaan keskendub toestamisele. Hea tulemus võib tähendada veidi suuremat, kuid stabiilsemat ja näoga paremini sobivat ninatippu.

Ninatipu kuju selgineb aeglasemalt kui ninaselg; eestvaade võib olla mitu kuud oodatust laiem. Lõpptulemust hinnatakse sageli 12-24 kuu pärast. Väga peen tipp ei pruugi olla realistlik. Teipimisest on paksu naha puhul tavaliselt rohkem kasu – juhised on lehel teipimine peale ninaplastikat.

Kas nina nahka saab õhemaks teha?

Nahaaluse koe väga ettevaatlik vähendamine on mõnes olukorras võimalik, kuid agressiivne naha õhendamine võib kahjustada verevarustust ja lümfiringet. Selle tagajärjeks võivad olla pikaajaline turse, naha ebatasasused või harva naha nekroos. Seetõttu ei ole „naha õhemaks lõikamine“ universaalne lahendus ning seda tuleb teha ettevaatusega.

Ninasõõrmeid või ninatiibu kaalutakse korrigeerida laia ninapõhja, suurte ninasõõrmete, ninatiibade tugeva laienemise või püsiva asümmeetria korral. Kõigil laiadel ninadel ei ole vaja sõõrmeid lõigata: ninapõhi võib muutuda proportsionaalsemaks juba ninatipu või ninaselja korrigeerimise järel. Otsus tehakse eest-, alt- ja külgvaate ning naeratuse põhjal.

Kude eemaldatakse konservatiivselt. Ninapõhja kitsendamiseks võetakse väike tükk ninasõõrme põhjast; ninatiiva laienemise vähendamiseks väike kiil tiiva servast. Mõlemat saab kombineerida, kui vaja muuta nii sõõrme suurust kui tiiva kontuuri. Eemaldatud kude ei kasva tagasi – liigne vähendamine võib jätta sõõrme ebaloomulikult väikeseks, tõmmata tiiva üles või kitsendada välist ninaklappi ja halvendada hingamist.

Lõiked jäävad tavaliselt ninasõõrme serva või ninatiiva ja põse üleminekusse; varane arm on nähtav, hiljem vähem. Täielikku sümmeetriat ei saa garanteerida. Lõplik ulatus otsustatakse sageli rinoplastika lõpus, kui ülejäänud nina kuju on paigas. Eesmärk on proportsioon, mitte maksimaalne kitsendamine.

Võib, kui nina keskosa või ninatipp tehakse liiga kitsaks ja tugistruktuuri ei säilitata. Ninaselja kühmu eemaldamine või ninatipu vähendamine peab arvestama külgseinte ja ninaklapi stabiilsusega. Väiksem nina ei tähenda automaatselt paremat tulemust – esteetiline muutus ei tohi nõrgestada nina kandvaid struktuure.

Sama operatsioon võib hingamist ka parandada, kui takistuse põhjus on kirurgiliselt korrigeeritav ja see võetakse plaanis eraldi arvesse. Enne lõikust hinnatakse ninavaheseina, ninakarbikuid ja ninaklappi. Ainult vaheseina operatsioon on septoplastika; kui probleem on nina välises toes või klapis, räägitakse funktsionaalsest rinoplastikast. Sageli tehakse need koos – täpsemalt on see kirjas ninavaheseina operatsiooni lehel.

Esimestel nädalatel on ninakinnisus tavaline ka siis, kui funktsioon on plaanis paremaks teha. Turse, koorikud ja sõõrmehoidikud takistavad ajutiselt õhuvoolu, see ei näita, et lõikus ebaõnnestus. Tursega seotud kinnisus taandub sageli 3-4 nädalaga. Kui hingamine pärast seda süveneb, jääb püsivalt ühepoolseks või sellega kaasneb tugev valu ja eritis, tuleb põhjus üle kontrollida.

Allergiline nohu, polüübid ja norskamine ei lahene iseenesest nina kuju muutmisega – need kuuluvad ninaprobleemide ja vajadusel septoplastika juurde. Konsultatsioonil tasub küsida, milline anatoomiline takistus sul tegelikult on ja kuidas planeeritud esteetiline muutus õhuvoolu mõjutab.